Tänaseks inspiratsiooni-looks valisin ühe armsa tüdruku loo.
Lugu 23. aastasest tüdrukust, kes ei ole 2 aastat jooksul üldse rämpsu prügikasti visanud. Saage tuttavaks- Lauren Nicole Singer.
Kuidas ta seda teeb? Mille arvelt? Kuidas see kõik alguse sai?
Inglisekeelne link loole on siin: http://www.collective-evolution.com/2014/11/23/she-hasnt-made-any-trash-in-2-years-this-is-what-her-life-is-like/
Tõlgin:
Alustuseks lõpetasin ma pakendatud toodete ostmise ja hakkasin osteldes kaasas kandma enda kotte/purke ja lasin poemüüjal otse minu nõudesse toit tõsta. Riiete kohapealt- ma ostan ainult kasutatud kaupa. Ja enda pesemis-, koristamis- ja ilutooted teen ma koduste vahenditega ise. Ma tegin oma kodu palju tühjemaks, müüsin ära 10neid paare teksaseid, ja suurel hulgal kodusisustuselemente, millega mul mitte mingit sidet polnud.
Kõige olulisemaks pean aga oskust ütelda viisakalt “Ei soovi, aitähh!” Kõik need kõrred kokteilibaarides ja plastik/paber-kotid, ja muidugi tšekid kaa!
Muidugi, ei toimunud see kõik paugupealt.
See võttis aega umbes aasta ja nõudis palju mõttejõudu. Kõige suuremaks edusammuks pean aga seda, et suutsin enda olemasolu radikaalselt hinnata ja enda väärtushinnangud oma elustiiliga kooskõlla viia. Ning sellest hetkest saati on mu elu tohutult paranenud.
Peamised muutused mu élus:
1. Säästan raha. Poodlemiseks kasutan nimekirja. Olen organiseeritud, mis hoiab ära impulsi ajel ostlemise. Avastasin, et suurtes kogustes ostes jääb maksmata lisa summa, mis tuleb pakendamise arvelt. Nagu mainitud, täiesti uusi riideid ma ei osta- mis on tohutu allahindlus!
2. Ma söön tervislikumalt. Kuna mini toidukorvi lähevad ainult pakendamata tooted. Selle asemel on seal aga palju puuvilju ja juur-ja köögivilju, suures koguses teravilju ja kaunvilju. Samuti kohalik toodang ning hooajaline kaup.
3. Ma olen õnnelikum. Enne kui ma oma “0-rämps” elustiili omaks olin võtnud, leidsin ma end tihti viimasel hetkel poodi jooksmast, seda lihtsalt sellepärast, et ma ei planeerinud korralikult, tellisin tihti ka rämps-toitu, sest kodus polnud süüa, käisin tihiti seda kreemi ja toda harja ostmas ja koristasin kogu aeg- sest mul oli lihtsalt nii palju asju.
Minu hetkene tüüpiline nädal sisaldab endas korra suures ostukeskuses käimist, millega saan ühele poole kõige tarvilikuga. MItte lihtsalt toit, vaid ained ka koristusvahendite ja kosmeetikatoodete jaoks. Neid segan ma kerge vaevata ise kodus kokku. Ja mitte ei hoia see ära stressi vaid on ka täiesti toksiinide vaba!
Ma päris tõsiselt ei oleks osanud oodata, et sellest “0-rämps”-katsetusest võib saada sõltuvus ning elukvaliteet tõuseb nii tohutult! Esialgu arvasin, et selle kõige ainuke tagajärg on see, et prügiämbrit ei pea enam välja viima!
Kirjutasin oma elustiili muutusest ka blogi: Trash is for Tossers. (http://www.trashisfortossers.com/) Mis kogus populaarsust ning on nüüdseks platform kus inimesed jutustavad, kohtuvad sama-mentaliteediga inimesi ja leiavad uusi sõpru!
Alustasin hiljuti ka oma pisikese ettevõttega: The Simply Co.(http://www.thesimplyco.com) kus ma teen ja müün tooteid, mida õppisin valmistama nende kahe aasta jooksul.
Vot nii. Inspireeriv, kas pole?
Minul on igaljuhul palju temalt õppida. Samas on hetkel palju küsimärke, et kuidas ja mismoodi siis täpsemalt, aga eks see juba pool võitu ole, kui millegagi oma rämpsu kogust vähendada suudan ja sellel teemal muudkui end arendan.
Kas proovid kaa? Või mis mõtted sinul tekkisid?
Tahad kuidagi peale hakata? Katsu siit listist asjad välja vahetada ja oledki teel…
Puhast ja hästi õnnelikku tänast päeva :)